Musti, valgeid klahve puudutavad k.ed,
on n.nda sama lihtne, meie jaoks k.ik.
Sest iga kord, kui oleme siin koos
sekund haaval ma n.en kaugemala vaid j..d.
ütled küll, et ma ei m.ista sind,
s.pru olla v.ib sul kas v.i tuhandeid veel.
Me k.nniks nagu teine-teiselpool teed.
Valetada ei saa, iseendale nüüd
Must klaver, vaikib mu ees
sinule m.eldes ta, enam h..lt ei tee.
Must paber, k..rid on k.es,
v.lja l.ikama pean, end sinu maailma seest
Ma elan ise enda v.lja m.eldud maal.
Ja meie vahel on piir, nagu .huke klaas
ütled küll, et oled ütled küll, et oled üle k.igest saand.
Kuid .htul tulede all, su silmis pisaraid n.en
Must klaver, vaikib mu ees
sinule m.eldes ta, enam h..lt ei tee.
Must paber, k..rid on k.es,
v.lja l.ikama pean, end sinu maailma seest
Must klaver, vaikib me ees.
Ja me südamel..ke ta kuulda nüüd v.ib.
Must valget maailma n.ed.
Ma seisan teisel pool teed ja sina kaugele j..d.
Must klaver, vaikib mu ees
sinule m.eldes ta, enam h..lt ei tee.
Must paber, k..rid on k.es,
v.lja l.ikama pean, end sinu maailma seest